Arengumaagia
Arengumaagia

Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia

Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia

Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia



Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia





Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia

Kirjutaja
november 2016
Mudelkeha - annab standardmudeli, kuidas käituda. Kirjutaja annab signaali, mida teha, et tuleks vajalik tulemus.
Nt loomadel on kah oskused, mis pole nende endi omad, vaid kirjutaja poolt kompenseeritud - nn instinktid. Näiteks mesilastel kärje ehitus või vaablastel pesa ehitus jne. Seetõttu on kirjutaja väga oluline.
Kui me oma peaga mõtleksime, poleks meil kirjutajat vaja. Oma mõtlemine tekitab alati uusi põhimõisteid. Kui inimene kasutab ainult ühiskonna põhimõisteid, siis pole tal oma mõtteid. Inimene ootab signaali või impulssi kirjutajalt. See tähendab, et ootab, millal tuleb mõte, tunne või olukord. Kui tunne või mõte lõpuks tuleb, siis arvab inimene ikka, et tema ise mõtles. Tegelikult on kirjutaja see, kes tema eest mõtleb, tunneb ja tahab.

oktoober 2015

Kirjutaja on alateadlik mudel, kuidas me töötame energiaid läbi. Ta kompenseerib meie eksistentsi. Asub 6ndas mõõtmes - valgustugevus ehk info, juhtnööride andmine (vt baassüsteemide alt teemat "hüperruumid"). Tegelikult on inimene hästi madal olend – ilma kirjutaja ja looduse abita sureksime kohe välja. Kirjutaja on see, mis varustab meid alateadlike programmidega (instinktidega). Nt inimene tunneb, et kõht tühi, tahan süüa – see on signaal kirjutajalt, et tuleks nüüd süüa. Seksisoov on samuti signaal kirjutajalt.
17.04.14

Kirjutaja on vaikne mõtlemise (intelligentsi) puudujääke kompenseeriv programmkeha. Inimesed tajuvad Kirjutajat jumalana. Kirjutaja peab kompenseerima mõtlemise puudujäägid, mitte mõtlema inimese eest (parasiitkirjutaja/seene tunnus). Kirjutaja loob meile looduse poolt kaasa antud sisemaailma tooriku – meie mõistmisvõime, arusaamade kogum. Me suhtleme läbi sisemaailma. Sisemaailm on kaasa antud kirjed. Loomadel tarkvara.

4 loomast inimeseks muutumise etappi:
08.09.16; 22.09.16; 26.10.16; 02.11.16; 09.11.16 raadiosaadete ja sama nädala kokukate põhjal

koostanud: Hella

Esmalt tuleb teada mõistet HING:
(Sel mõistel on 2 nurka: Hingeosad on oskuste kogum. Kui inimene teeb midagi hingega, siis ta tõesti ka ise reaalselt teeb seda, mitte ei ole lihtsalt läbilasketoru, keda jumal juhib. Hingega tegemine on oma oskuste maksimaalne kasutamine.)

Hing – looduse poolne toiteallikas. Energia/kütus, et tegutseda ja toimetada.

Loodus annab kõigile kehastuvatele olenditele eluõiguse ehk tuuma. See on nagu meie keskpunktiks oleb kera või muna. Tuuma ümber läheb hing, mis on nagu energeetiline ketas seal ümber – nagu ufo.

See, kui palju toitekanaleid alge saab, määrab ära tema mõjusfääri/mõjuvõimu selles maailmas – ta kehastub kas elementaali, taime, looma või inimesena (looma ja pärisinimese vahepealse olendina).
Elementaalil on 1 toitekanal, kuna ta asub vaid ühes reaalsuses esimeses astmes. (1x1=1)
Taimel on 4 toitekanalit – ta asub siinpoolsuses ja antireaalsuses ning mõlemas neist on tal 2 astet.
Loomal on 9 toitekanalit – ta asub indiviidina siinpoolsuses, antireaalsuses ja sisemaailmas ning kõigis neis on tal 3 astet.
Päris inimesel on 16 toitekanalit – ta on indiviid siinpoolsuses, antireaalsuses, sisemaailmas ning astraalis ning igaühes neist on tal 4 astet.
Ühiskonna hing on 5x5 ehk 25 toitekanalit. See on väga suur ja meie ei saa seda mõista.

Kirjutaja hing on 6x6 ning planeedi enda hing on 7x7.

Inimene on looma ja päris inimese vaheetapp.

Loomast päris inimeseks muutumine toimub etappidena. Päris inimeseks saamise eelduseks on enda jumalikkuse välja arendamine. Arengus tõuseb alati võttev pool esimesena. Meie võttev pool: tarbime nagu inimesed, aga tööd teeme nagu loomad. Sealjuures võiks teha korrektselt nagu loom, mitte vegeteerida nagu taim.


Looma tunnusjoon on see, et loom ei vastuta enda eksistentsi ehk elu eest. Inimene aga vastutab iseenda eksistentsi eest. Inimene peab arvestama, et tema ja maailm on lahutamatud, kuna ta on väljaline olend. Loom aga on ainult kehaline olend ja seetõttu pole temal võimalik reostada loodust ehk toota asju, mis ei käi loomulikust tsüklist läbi ja tekitab ainult segadust.


Pärast seda, kui meie alge oli jõudnud arengus nii kaugele, et kehastuda esimest korda inimesena, andis Loodus meile 3 toitekanalit juurde – kokku 12. Seejärel peamegi me nüüd tööd tegema ja ennast ehitama, et Loodus saaks toiteid juurde anda.

Selle jaoks on loodud 4 kirjutajat, mis juhivad rasse:
Mustade rass - baaspunkt: siinpoolsus ehk arendab välja 13ndat toitekanalit ehk füüsilise keha neljandat astet. Neeger õpib iseenda eest vastutama. Ta õpib tundma inimkeha võimalusi ja funktsioone - seda haldama, arendama, juhtima. Ta näeb ainult käega katsutavaid asju ehk füüsilist reaalsust. Antireaalsuses, sisemaailmas ning astraalis on ta endiselt loom. Mida madalam olend, seda rohkem kompenseeritakse. Must kirjutaja annab kohustuse tegeleda vaid füüsilise kehaga ja kompenseerib kõik ülejäänud osad.

Mustal rassil on punktmõtlemine – ta reageerib, aga ei näe põhjus-tagajärgi.


Värviliste rass – baaspunkt antireaalsus ehk arendab välja 14ndat toitekanalit ehk õpib kasutama antireaalsuse neljandat astet. Värvilised rassid mõistavad, et on olemas 2 poolt – maisus ja vaimsus. Värviline kirjutaja paneb inimesele kohustuse hoolitseda lisaks füüsilisele poolele ka oma hinge ehk antireaalsuse eest. Sisemaailmas ning astraalis on värviline endiselt loom.

Värvilised õpivad protsesse, ilu meelt (õpib olema ise ilus, vormiliselt) ja mitmekülgsust (üks nähtus koosneb mitmetest osadest).

Värvilisel on lineaarine mõtlemine – ta õpib empaatiavõimet ning põhjus-tagajärgede nägemist, kuid tal puudub enesekriitika.

Usundid on eranditult värvilise inimese looming. Neid ei teki juurde, kuna värviline kirjutaja on katki löödud, seisab ja ei funktsioneeri. Värviline kirjutaja lõhuti meie ajaarvamise alguses monoteistlike usundite tekkel. Inimene on täpselt sama tark, kui on ta kirjutaja. Kuna värviline kirjutaja on tapetud, ei näe inimesed mitmetahulisust.


Valgete rass - baaspunkt sisemaailm ehk arendab välja 15ndat toitekanalit ehk õpib kasutama sisemaailma neljandat astet. See tähendab, et ta õpib mõistma enda sisemaailma ehk keset/võimu/jumalikkust (ka sisemist ilu) ja tegeleb iseenda muutmisega. Valge inimene õpib tunnetama iseendast välja saadetud signaale. Mõistab, et tema on põhjustanud midagi. Valge inimene analüüsib ennast ja üritab parandada. Ta teab, et muutes ennast muutub maailm ehk viga algab endast. Selleks, et midagi tajuda, oskab valge inimene vastavalt keskenduda ja ennast ümber häälestada. Astraalis on ta endiselt loom.

Valgel inimene toob oma sisemaailma enda kehast väljapoole. Seega tema olemus püüdleb puhtuse ja korra poole. Valge inimese mõõdupuu on puhtus ja kord – ta ei reosta. Näiteks valge naine oskab ennast sisemiselt ilusana hoida – ta on reserveeritud, daamilik.

Valge rass õpib nägema seda, et lisaks füüsilisele reaalsusele on olemas 2 vaimsust: anitreaalsus ja astraal.

Valgel on süsteemne mõtlemine – ta suudab näha asju ka teise inimese seisukohast.
Sisult valgeid inimesi on väga vähe. Ka valgete kirjutajat tahetakse tappa, kuna see on parasiitsüsteemile ohtlik - et orjastada, peab inimest hoidma madalal tasemel ja ta ei tohi üle kasvada.


Kui neeger eksisteerib ja vegeteerib, siis värviline elab: protsessid, sõjad, kaklemine, vallutamine, reisimine. Valge aga õpib ressursse kasutama, looma, teostama, ehitama.


Aarialaste rass (tinglik nimetus) - baaspunkt astraal ehk päris inimene arendab välja 16ndat toitekanalit ehk õpib kasutama ehk olema astraalis andvas pooles. Jõudude juhtimine ja suunamine ehk nõiavõimed on aarialase rida.

Kui inimeses on nii võttev kui andev pool korraga, tekib plahvatus. See on juba uus kvaliteet.

Seda rassi reaalselt ei eksisteeri. Kui hakkab tekkima, siis tapetakse maha, kuna on ohtlikud parasiitsüsteemile. Aarialane on ainus, kellel on juba reaalsed maagilised võimed.
Neljandal rassil on ruumiline mõtlemine – õigesti kokku pandud struktuurid tekitavad ruumikõverusi ja väravaid.



Igas rassis on  jumalike inimeste konsentratsioon erinev:
*Selleks, et olla mustas kirjutajas rahvuskangelane, peav jumalikkus välja arendatud olema.
*Selleks, et olla värvilises kirjutajas juht (kuningas, kellel on oma meeskond), peab olema jumalik olend.
*Selleks, et olla valges kirjutajas meister, peab olema jumalik olend.
*Selleks, et olla aarialaste keskel täiskasvanu, peab olema jumalik olend.


Seega:
Kui neegritel piisab 1-2 jumalikku inimeste terve rassi peale (tuntakse rahvuskangelastena), siis aarialastel on kõik täiskasvanud jumalikud olendid. Jumalik inimene on see, kes teeb tööd enda sisemise jõu pealt, aga mitte ei tegutse välisel toel. Tunneme neid ära inimestena, kes on intelligentsed ja loodusega kooskõlas – eksisteerivad nii, et ei vigasta ega reosta loodust. Ka loomad on loodusega kooskõlas, kuid vaheetapp toodab pahna, kuna kasutab küll inimese ressursse, aga sisult on loom. Kui tekib aaria rass, siis ilmselt vaheetapid kaovad.

Erinevate rasside esindajad ei tohiks paari heita, kuna see on arengu solkimine. Viisakas oleks, kui ka sama rassi sisemiselt loom ja sisemiselt jumalik inimene seda ei teeks.
Valge naine, kes heidab paari musta rassi esindajaga on sisult loom, kes tahaks olla printsess ehk midagi enamat, aga valge kirjutaja seda talle ilma sisemist tööd tegemata ei võimalda. Ainult mustade hulgas saab ta olla printsess. Ta on valgena sündinu, kes on saanud ergastuse, aga pole enda potensiaali kasutanud – taandareng on tema enda valik ja otsus. Ta tahab madalamat astet, sest arvab, et seal ei pea arenema, aga tegelikult kooritakse temalt maha tema kõrgemad arenguastmed ja ta tase langeb.

Laialdasem probleem seisneb selles, et musta kirjutaja laienduseks oleva kulti-multi kultuuri abil laiendatakse musta kirjutaja areaali. Esimene eesmärk on hävitada valge kirjutaja ning seejärel värviline kirjutaja. Must kirjutaja ise aga on niivõrd primitiivne, et reostab ja hävitab planeedi kiiresti.



Tänaseks päevaks on kõik kirjutajad võetud üle parasiitsüsteemi kontrolli alla - neid ei saa enam usaldada ja arvata, et kõik läheb iseenesest korda. Sellega seoses on nii füüsilise keha kui ka inimeste sisemuse osas toimunud rasside segunemine. Igas inimeses on tükike iga kirjutajat ehk me sisaldame kõiki arenguetappe. Konkreetse inimese sees domineerivat rassi tuleb vaadata pigem sisu/tunnetuse kui füüsilise keha pealt.

Inimesed oleks nagu mingis mõttes ka aarialaste kirjutajaga ühendatud, aga seal, kus peaks olema aarialaste kirjutaja, on mitte maist päritolu kirjutaja, kus inimeste teisikud on sipelga kujulised. Kus õige aarialaste kirjutaja asub, seda ei tea keegi. Kõigil, kes tahavad käita nõia teed, on tung aarialase kirjutaja poole. Valge inimene peaks arenema edasi aarialaseks, aga selle asemel saab ta ühenduse hoopis putukkirjutajaga.

See on kirjutaja võimaldab vabaneda vastutusest ehk oma tegude tagajärgedest. Inimene tahab, et tuleks "suur jumal, kes annab andeks kõik tema patud". See tähendabki, et inimene tahab pääseda tema enda tegude kahjulikest tagajärgedest (nn "halvast"), et mitte kaotada oma prestiiži ühiskonnas. Üks osa inimesest muutub sipelgaks siis, kui ta loobub enda sees olevast ajaväravast (astraali ja antireaalsuse vahel asuv arenguvektor), mille kaudu hüppab minevikku lükatud probleem kordusena jälle uuesti tulevikku, et inimene õpiks ja areneks. Selle peale aga ei tulda, et loobudes vastutusest loobub inimene ka oma tasust. Energia ei keerle enam, vaid seisab.