Arengumaagia
Arengumaagia

Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia

Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia

Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia

Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia


Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia



Arengumaagia

23.09.15  30.09.15

Teemadeks:

*Kas surra kiiresti ja õnnelikult või elada kaua, aga õnnetult vaimne male 2 globaalse eliidi vahel.

*Inimeste vaimset poolt valitsevad parasiitolendidpeliidid ja koogolid

*Kaos ja kord meie eludesteadmised antireaalsusest ja astraalist

  







Kokkuvõtte koostaja: Hella

Inimese 3 keha, mida juhivad 3 mina

            Inimesed samastavad ennast ainult enda füüsilise kehaga. Kuna inimest füüsiliselt ei valitseta, siis tekib mulje, et me oleme vabad olendid. Valitsetakse aga inimese vaimset poolt. Keegi on huvitatud, et me ei kontrolliks oma plasmooskeha ja valguskeha (kirjekeha).

            Endaarust ühekihilised inimesed on parasiitsüsteemi orjad, kes kompenseerivad jumala puudujääki. Parasiitsüsteem ühildab ennast inimestega, kuna vajab inimese füüsilist keha, et ise elada ja inimestest toituda. Parasiitolendid on need, kes mängivad inimestele jumalat. Inimesed on käsilased või käepikendused, kes saavad jumalalt ehk plasmoosolenditelt ja astraalolenditelt käske. Inimene kas kingib ära oma eluenergia või valguse. Meie peame kompenseerima teist poolt parasiitidel. See osa, mis on parasiidil, seda ei tohi meie arendada ja peame arendama seda osa, mida parasiidil pole.


            Me näeme kogu aeg suurt sõda – ida ja lääne vastuolud. Miks, mille üle ja kes sõdivad? Maisete ühiskonnateadmistega ei hammusta me mitte midagi lahti. Esmalt tuleb õppida nägema enda kolmikolemust (3 mina): me elame korraga füüsilises reaalsuses, antireaalsuses ja astraalis. Siinpoolsuses asub füüsiline keha, mida juhib inimese väike mina. Siinpoolsus on eluta aines, mis peegeldab vaimsetel tasanditel toimunu tagajärgi. Antireaalsuses asub inimese plasmooskeha (ka väli, energiakeha) ja sellega saab ühendust läbi oma suure mina. Antireaalsuses on meie elujõud, tervis, rõõmsameelsus. Astraalis asub inimese valguskeha (ka kirjekeha, sisemaailm, visioonmaailm) ja sellega saab ühendust läbi oma kõrgema mina. Astraalis on meie tarkus, nägemine, maailmapilt.


Kord ja kaos

            Me oleme tahtnud, et inimesed saaksid vaimselt vabaks ja muutuksid jumalikeks olenditeks. Kuna inimesed sellest ei hooli ega taha loodust teenidal, siis on järgmiseks lahenduseks olla poolenisti vabad. Kui inimesed tahavad olla orjad, siis tuleb valida välja, kumba eliiti teenida. Õnnetud on inimesed, kes tahavad pugeda mõlemale osapoolele, kuna siis ei saa kummaltki hüvesid. Parasiit näeb, et kui toidad vastandpoolt, siis sa teda ei toida. Sind ei hinnata ega edutata, kuna oled nagu kidur lammas, mis villa ei kasvata.

            Vandenõuteoreetikud räägivad globaalsest eliidist. Nad arvavad, et see eliit on füüsilised inimesed. Tegelikult on aga 2 globaalset eliiti: peliidid ja koogolid, mis asuvad vastavalt parasiitsüsteemi poolt ülevõetud astraalis ja antireaalsuses. Nõnda pole inimeste jaoks küsimuseks see, kas teenida loodust või parasiitsüsteemi, vaid kas teenida korda või kaost.

            Kord on staatiline, kaos on dünaamiline. Areng toimub nende kahe pooluse ehk jõu liitumisel. Kui on ainult kord, siis kõik on staatiline, miski ei muutu. See on igav, me sureme igavusest ära. Kaos aga on hästi kiire, dünaamiline, sündmused käivad plõks ja me ei märka. Protsess tekib kaose ja korra ühendusest. Sündmused toimuvad vastavalt sellele, kui palju suhtarvuliselt on korda ja kaost. Mida väiksem osakaal kaosel, seda aeglasem sündmus ja vastupidi.

            Kord annab fikseeringu näha maailma ühe vaatenurga alt. Kui asja tuleb järsku teise nurga alt vaadata, tekib segadus. Mida arenenum olend, seda kiiremini ta õpib. Temal on kasulikud kiired protsessid (suhtarvuliselt rohkem kaost ja vähem korda). Mida primitiivsem, aeglasem olend, seda aeglasemalt õpib. Mõni võib ühest asjast või sündmusest kohe aru saada, teisele on vaja seda nämmutada kaua aega seda sündmust (vt tase ja klassid).

            Looduses on mõlemad pooled – kaos ja kord. Kui saad kaosest aru, lood korra. Arenedes tulevad uued elemendid juurde, mis viivad kaosesse, siis lood jälle struktuuri.

 

Kaoseolendid (vereliinid, laibaliinid, surnuliinid, koogolid) elavad antireaalsuses.

            Nende käepikendused on triaadid (hiina maffia- ja usuorganisatsioon), kellele alluvad omakorda sortsid (vene kgb nõiad). On elavate maailm ja on surnute maailm. Kuna koos füüsilise kehaga sureb ka inimese teispoolsuse ehk antireaalsuse keha, siis surnud esivanemate hinged, kellega inimesed haudadel suhtlemas käivad, on tegelikult antireaalsuses elavad plasmoosolendid ehk koogolid. Nad koksavad meie antireaalsuse teisiku maha ja ühildavad ennast meiega, et et ise elada ja meist toituda.

            Kokkupuude kaoseolenditega kõrvetab. Koogolid kasutavad jõuvõtteid. Nende jaoks on inimesed rämps, millega ei suhelda. Käitumine on diktaatorlik, sundiv, vägivaldne. Nad on kui röövlipande – tulevad ja võtavad. Kaoseolendid ainult hävitavad ja purustavad süsteeme. Nad ei taha venitust. Nad tahavad, et protsessid käiksid nii kiiresti, et inimene midagi ei märkaks ja toimunu oleks talle nagu löök selgest taevast. Mida rohkem sündmusi, mässu, tapmist, verd, laipu, seda parem.

            Kaose olendit teenivad inimesed on korra vastased. Nende mantra on, et ära mõtle, vaid tee nagu tunne ütleb. Iga töö tulemus annab tasuna plasmoosenergiat – tekivad uued võimalused, toimub laienemine, avardumine, uus mõistmine. Nii, kui seda tulema hakkab, on kohal koogolid ning põhimõtteliselt kogu plasmoos läheb parasiitsüsteemile. Kaose värava avajaks on alati mõni naine. Inimese töö on koogoli jaoks nagu vastvalminud viljapõld, millelt vili ärakoristatakse. Inimene ise võib aga uuesti algusest uut asja ehitama hakata. Sisemine stuktuur ja väga tugev teadlikkus on need, mille abil kaoseolenditest jagu saada.


Korra olendid on peliidid, kes elavad astraaltasandil.

            Kui kaose olendid on pigem mehelikud ja asjaolude põhjustajad ehk vaimne pool, siis korra olendid on pigem naiselikud, vormilised ja tagajärge peegeldavad ehk maine pool. Nende käepikenduseks on mördikad, mille alla kuuluvad kõik vabamüürlaste organisatsioonid, templirüütlid jm, mille eesmärgiks on uus maailma kord.

            Inimesed peavad peliite ingliteks, kuna nad on hästi suured ja hõljuvad – neil puudub mass. Nendega saab suhelda siis, kui nad märkavad, et oled neile kasulik. Nad seletavad, et aega ei ole olemas ja minevik, olevik, tulevik on kõik üks. Tutvustavad, et nemad on hästi kõrged olendid (elavad kõrgel sagedusel) ja visioonmaailmad ja egregorid on kihikaupa hästi pisikesed seal all pool. Vastupidiselt koogolitele, kes toimivad läbi isikukultuse, näevad peliidid vaid kollektiivkehasid ja mitte inimesi kui indiviide. Peliidid tegutsevad hiilivalt - muudavad vaikselt, kuni tuleb tõdeda, et näe, nii juhtuski.

            Peliidid on inimestele jumalad, kes ütlevad, millist maailma säilitada. Peliidid otsivad stabiilset olukorda, kus eksisteerida – ideaalne heaoluühiskond on astraalolendite looming. See on nunnu ühiskond, kus kõik on armastusväärsed – ei ole vägivalda, kõik on ilus ja turvaline, aga mitte õnnelik. Kes ei ole koostööaltid, ei jaga teistega samu teadvuseseisundeid ja arusaamu ning teevad midagi standardist väljapoole, need lüüakse maha.

            Peliitide probleem on see, et nad on õnnetud. Õnn on meeleseisund, mis tekib, kui meist energia läbi voolab (seotud mõtlemise ja lahendamisega). Peliidid kirjeldavad, et nad otsivad seda "miskit", mis ammu, ammu kusagil oli, aga see sündmus käis nii kiiresti, et nad ei jõudnud ega osanud reageerida. Peliidid näevad maailma, kus see "midagi" uuesti tekib ja selleks, et leida see "miski", otsivad nad vastasjõudu, mis ei laseks sel maailmal ära surra. Nimelt on peliidid niivõrd aeglased, et neil kulub 10 000a enne, kui nad midagi aru hakkavad saama. Nemad omameelest ei sõdi kaoseolenditega – nad lihtsalt säilitavad olemasolevat maailma.


Kõige suurem male

            Koogolid ja peliidid ei saa omavahel kakelda, kuna elavad erinevates reaalsustes ja neil puudub kokkupuute punkt. Sõdivad inimesed, kes üksteist kummagi poole maailmadesse värbavad. Nad on ühe süsteemi 2 poolt - kui need kokku viia, siis hävivad mõlemad. Kogu lahing käib selle peale, kes saab endale inimeste hinged.

            Male (vaimne) on loodusenergiate struktureerimine või läbilaskmine. Malenupud on energiate paigutus või suunamise vahend, et määrata ära, mida inimesed saavad teha ja mida mitte. Iga malend on üks energia antireaalsusest. Suurim malemäng on sõda 2 globaalse parasiitliku eliidi vahel – peliidid ja koogolid. Tähtsad isiksused ja autoriteedid on selles suures malemängus malenditeks. Raha antakse ainult nendele, kes tapavad. Loodus peaks määrama, milline energia mida teeb, aga parasiitolendid määravad.


Vt ka mõisteid: peliit, antireaalsus, plasmoos, kirjekeha, 3mina(baassüsteemide alt)

Kuula 23.09 ja  30.09 Kommenteeri

vasakul mördikad, paremal vereliinid