Arengumaagia
Arengumaagia

Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia

Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia

Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia

Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia


Arengumaagia
Arengumaagia



Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia

07.10.15 raadiosaate kokkuvõte

Kuula

Kommenteeri

Teemaks:

*Elust paradiisis – olemusrassid ehk orjateisikud koogolite maailmades.

            

Kokkuvõtte koostaja: Hella

            Mitte-parasiit on isetoimiv mehhanism. Parasiit on see – kui ta jääb üksinda, ta kärvab ära. Loomulikult vastavalt tasemele: kõrgemast võib olla sõltuv, aga mitte tasapinnaliselt.  Maakera on süsteem, mis toimib iseseisvalt - ei võta marsilt või veenuselt lisaressurssi, et ellu jääda. Päike on maakerast kõrgem. Võrdväärselt ta ei parasiteeri teisi planeete. See maailm, kus me elame, on täiuslik - ta on isetoimiv. Ja siis on siin parasiitide maailm, mis hukkuks, kui loodust läbi inimeste parasiteerida ei saaks. Sama on ka riikidega: ühed suudavad ise omaette toimida (nt Eesti), teised peavad vallutama. Kes on vallutanud, need on ebatäiuslikud.

            Kui inimene on ära teinud sisemine töö ehk arenenud, siis annab loodus talle alati uut plasmoosressurssi. Sisemine töö on see, kui inimene teeb endale mõne põhimõiste selgeks ehk teadvustab endale midagi. Seda tehes loob ta enda sisse kirje, mille ümber saab koguneda looduselt uut plasmoosi. Koogolid on antireaalsuses elavad vaimsed kaose olendid, kes korjavad jõumeetoditega selle energia meilt ära.

            Seal, kuhu Looduse haare ei ulatu, asub üks ebatäiuslik 5-mõõtmeline maailm, mis jõu pealt püsti ei püsiks. Vaja on ühendust maailmaga, mis on täiuslik. Selleks on 7-mõõtmeline planeet Maa oma 6astme infoväljade ehk teadlikkuse ja 7. astme temperatuuri rütmide ehk soojusega (vt teemat "hüperruumid"). Koogolid on alged, kes hoidavad seda maailma üleval. Nad on täiuslikud, terviklikud ja intelligentsed olendid. Otse see koogolite maailm Loodust parasiteerida ei saa, vaid läbi inimeste.

            Tavainimene näeb koogolite maailma ihaldatud paradiisina. Paradiis on see unelm, kus tarbin ohjeldamatult, aga tööd ei tee. Juba sünnist saati hakatakse inimest lõhestama läbi heaks ja halvaks poolitamise. Igal pool on eesmärk paradiisi jõuda. Kui inimese sisemine soov on saada paradiisi, siis viiaksegi surma hetkel üks osa tema tervikolemusest koogolite maailma. Täpsemalt kehastub koogolite maailma üks intelligentsi haru 12-nest.

            Me peame objekti käsitlema 12-nest vaatenurgast, et saada teada tõde. Ühiskond annab meile vaid need teadmised, kuidas süsteemi teenida. Ühiskonna õpetuste viga on aga see, et minnakse poolustesse. Meile antakse need teadmised, mis on ühiskonnale vajalikud. Ühiskond ei anna mitte ühtegi teadmist, mis on sulle vajalik ja kasulik – teeks vabaks ja aitaks probleeme lahendada.

            Teadmine baseerub sellele eelnenud teadmistele. Kui üks detail või vaatenurk asjale on puudu, ei jõua me kunagi ivani – asja tuum ei jõua kohale, ei saa pointile pihta. Kuna üks meie intelligents on mujal, siis pole teda siin ja energia ringvool ei käi läbi. See teeb meist ebatäiuslikud inimesed ja on põhjuseks, miks looduse poolt oleme me inimesed, aga sisemiselt oleme loomad.

            Koogolite maailm pärsib arengut. Sealsed asukad elavad igavesti ega sure iial. Taaskehastustsükkel on Looduse loodud programm, mis võimaldab muutumist ja arengut. Keha vahetades vahetab alge positsioone ja parameetreid, mis võimaldab saada kogemusi läbi erinevate nurkade. Koogolite maailmas elab inimene igavesti. Kui tema füüsiline keha Maa peal taaskehastustsükli vältel sureb, siis jääb ta koogolite maailmas magama ja ärkab koos inimese taassünniga.

             Kui paradiisis on olendid, kes naudivad ja tšillivad, siis paradiisis on ka olendid, kes neid teenindavad ehk põrgu ja paradiis on üks ja seesama koht. Kartke paradiisi – kui teile räägitakse paradiisi juttu, jookske eemale. Koogolite maailmas elav meie intelligentsi teisik on seal ori: see on orjadiil/orjaparameeter (olemusrass – 12 tüüpi), mis kandub inimesega elust ellu kaasa.

            Ori on see, kes elab isanda heaks. Teeb kõik, mida isand ütleb, et isandal oleks hea. Kuna meil on side sellega, siis peame kogu aeg oma orja osa toitma. Me oleme keskendunud sellele puuduvale orjaosale ja seetõttu oleme ebaintelligentsed. Siit algavadki kõik meie suhteprobleemid – inimesed ei näe teineteist, vaid tegelevad suhtes iseenda kompenseerimisega teiste arvelt. Ringvoolu täissaamine genereerib midagi, kuid see energia läheb läbi orjateisiku koogolite maailma.

            Meie füüsiline kehastus on viidud sünkrooni paradiisi olendiga. Inimesed on kui külmad robotid, kes ajavad nänni taga. Olemas on võime kiiresti ja palju mõelda (kõrge IQ), kuid puudub teadlikkus/mõtlemise kvaliteet - midagi välja mõelda ei suudeta. Samuti on inimene küll suur tundleja, kuid puudub mõistmis- ja empaatiavõime teiste vastu. Ühiskonna kandevsagedus on 5C:Creatormõõde – aine annab eksistentsi. Inimene peab olema sünkroonis oma orjaosaga – peab toitma seda orja seal. Kui kodusea ülesanne on süüa ja kosuda, et ta pärast pannile pandaks, siis koogolite jaoks oleme meie justkui koduinimesed. Kui süsteem poputab, siis paneb ta meid pannile varsti.

            Osadel lööb kohe olemusdiil välja, osadel on see varjatud. Need on pagunid, kui kõva ori oled. Mida rohkem olemusrass välja lööb, seda rohkem oled ori. Kui inimene võitleb iseendaga, siis võitleb ta oma orjateisikuga, et orjameelsus välja ei lööks. Ainuke asi, mida saame teha, on tõmmata ära looduse jupid, mida on aegade algusest ära virutatud. Nii laguneb paradiis iseenesest.

12 intelligentsi osa ehk vaatenurka asjale