Arengumaagia
Arengumaagia

Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia

Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia

Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia

Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia
Arengumaagia


Arengumaagia
Arengumaagia




13.04.16 raadiosaate kokkuvõte

KOMMENTEERI



Mis on:

reaalsus, nägemus, paratamatus ehk

siinpoolsus, astraal, antireaalsus

Märk kristliku kultuurruumi hävingust

Joonise ja teksti koostaja: Hella



Oluline on eristada:

MIS ON REAALSUS? MIS ON NÄGEMUS? MIS ON PARATAMATUS?


Kõik maailmad on kaksikmaailmad. Inimene eksisteerib kahes maailmas korraga – siinpoolsuses (nt kui mehena) ja antireaalsuses (siis naisena). Side antireaalsuse ja siinpoolsuse vahel ongi see, mis annab elu. Selleks, et tekiks protsess, on vaja kahte punkti. Kui side puudub, on meil tegemist asjaga. Kui inimese side antireaalsusega nõrgeneb, muutub ta biorobotiks: elu on üksluine, igav, depressiivne, tervis laguneb, ebaedu, idiootsus, asjaks muutumine.


Inimese füüsiline keha on objekt, kuna koosneb universumi (9.mõõde) tähetolmust ega ole seotud universumi antireaalsusega. Et see keha elaks, on meil plasmooskeha (energiakeha), mis on seotud planeedi (7.mõõde) antireaalsusega. Kui inimene sünnib, läheb ta pooleks: üks osa kehastub siinpoolsusesse, teine antireaalsusesse. Mõlemad pooled on üksteisele nagu kaitseinglid, kuna kaitsevad ja tervendavad teineteist. Inimese antireaalsuse teisik ongi tema teine pool ehk see sama hingesugulane, keda inimesed ekslikult kaasinimeste seast otsivad.


Terve ja terviklik inimene suudab näha asjas alati nii vaimset kui ka maist poolt. Kuna inimese omaduseks on suunata oma tähelepanu sinna, kus on probleem, siis jaotuvadki inimesed vaimseteks ja maisteks. Kui on tung vaimsuse järele, on antireaalsus katki, kui on tung maisuse järele, on siinpoolsus katki. Inimene püüab alateadlikult taastada enda elavat ja mitmedimensionaalset olemust, et mitte olla asi. Ka probleemide puhul tuleb alati teada, kas nad on pärit antireaalsusest (lahendab nõid) või siinpoolsusest (arst jm). Kui katki on osake – nt jalg, siis tuleb panna see arstil lahasesse. Kui katki on protsess – nt katkine jalg ei kasva kinni, tuleb lahendada probleem antireaalsuses nõia abil. Oluline on osata teha vahet, kas tegemist on astraali nõiaga – usu põhine või antireaalsuse nõiaga – jõu põhine (tervenemine ei sõltu usust).


Mõistmisvõime ehk astraal on kanal/värav, mis ühendab siinpoolsuse ja antireaalsuse. See tähendab, et inimesel peab olema maailmapilt ehk kirjeldus, kuidas ennast parandada, kui midagi läheb katki. Oluline on mitte lasta parasiitlikku ehk ühiskondlikku maailmakirjeldust enda siinpoolsuse ja antireaalsuse vahele vahendajaks - nt kui inimene arvab, et jeesus aitab, selle asemel, et kontakteeruda enda antireaalsuse teisikuga. Sel juhul vahendab kristlik kultuurruum inimesele tema enda eluenergiat ja suurem osa sellest kanditakse mujale. Astraal on koht, kus saavad eksisteerida illusioonid ehk usk. Astraal annab inimesele arusaama, teadvustamise selle kohta, mida ta kogeb. Antireaalsus on paratamatu jõud, mis toimib ja millele vastu ei saa.


Astraalis asuvad põhimõisted ehk mentaalsed asjad. Nt arengumaagias (on astraalmaailm) asuvad põhimõisted "siinpoolsus ja antireaalsus" loovad silla nende vahel. Parasiitsüsteemis olevad mõisted „inimene ja jumal“ loovad kanali inimese ja parasiitsüsteemi vahel, et parasiitsüsteem saaks inimese enda eluenergiat talle endale vahendada ja ära kantida. Nt õpetab ühiskond, et mehed ja naised on ühesugused. Arengumaagia õpetab aga mees- ja naisaspekte, kuna ilma vastassugupoolt tundmata ei mõista me ka enda antireaalsuse teisikut ja voog ei käi läbi.

Siinpoolsuses mehena sündinu energia voolab suunaga siinpoolsusest antireaalsusesse ja naisel vastupidi – suunaga antireaalsusest siiapoole. Sellest tulenevad mõtlemise eripärad: naistel pigem protsessikeskne (manipulatiivne) ja meestel pigem faktikeskne (objektipõhine) mõtlemine.


Astraalis näeb naine maailmas toimuvat kahe silmaga (mehelik ja naiselik pool on maailma sees) ruumiliselt, aga ei näe tervikpilti. See tähendab, et naise jaoks on rohkem oluline, et asi toimiks ja liiguks ja vähem oluline, kuidas. Mehele on oluline fakt ja struktuur: ta näeb toimuvat ühe silmaga (mehelik pool) tervikpildina ja teise silmaga (naiselik pool) enesekeskselt. Reaalsus ja kõigutamatus on need, mis teevad mehest mehe.


Kristliku maailma nägemus on see, et enda tahe ja nägemus (isiklik astraalmaailm/sisemaailm) on saatanast – see, mida tuleb endast eemale lükata. Kui inimesel tekib isiklik nägemus, hakkab teda nn Jehoova nägemus häirima. Nüüdseks on kristlik kultuurruum surnud – tal puudub tulevik ehk toide (antireaalsus). Märk vallutatud maailmast pildil. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/fotod-paavst-franciscus-pesi-suure-reede-tseremoonial-pogenike-jalgu?id=74049313 Oluline on vahet teha, kas see aktsioon viidi läbi siis, kui pagulased on valgunud laiali üle Euroopa või siis, kui nad oleks värisenud piiride taga. Islam ja kristlus on parasiitliku paarismaailma mehelik ja naiselik pool. Parasiitluses tulevad uuendused läbi naiste. Kuna toide on aga maas, siis on islam kristliku kultuurruumi suhtes vägivaldseks muutunud. Koos kristluse surmaga sureb ka islam. Praegu ollakse leina esimeses faasis: eitamine astraaltasandil. Koos viimaste sündmustega on oodata suuremat seniste esileedidest alfanaiste depressiivsuse puhangut.